Minu provintsi üks aasta kõige suuremaid pidustusi on “Carnaval”, mis toimub veebruari lõpus- märtsi algul, Jujuy provintsi mägikülades (Tilcara, Humahuaca jne).
Ajalooliselt on Carneval alguse saanud põlisrahvaste rituaalidest, mis pidid tähistama maa viljakust ja austama “Pahamama” (Ema Maa) jumalust saadud andide eest. Seda peetakse täpselt enne 40 päevase paastu algust. Carnevali ajaks jäetakse ka kõrvale kõik moraalsed ettekirjutused, vabastatakse oma kõige alalhoitumad soovid ja terve Carnevali väletel on lubatud juua ilma piiri tunndeta.
Carneval lõpeb “Kiusatuse pühapäeval”, Diablo (kuradi) “matmisega”, Pachamama suu kujutavasse auku koos sigarettide, kokaga, toidu, alkoholi jms pahedega. Seejärel süüakse traditsioonilisi roogasid ja palvetatakse, et tuleks hea aasta.
Aja jooksul pidi ka katolik kirik selliselt “paganlikust” pidustusest osa võtma ja leppima sellega ning nüüdseks ei ole sellel ühtegi usulist piirangut (ehk sellest osa võtmist ei loeta enam patuks).
Üks suur osa traditsioonist on “Diablod” (kuradid). Need on siis kuradid, kes on kaetud nägude ja erinevate peeglitega ehitud olendid, kes liiguvad ringi pidutseva rahvamassi seas. Lisaks erilisele välimusele on ka nende hääl midagi väga imelikku (see on segu kriiskamisest, piiksumisest ja sosistamisest). Diablosid võib näha ka lihtsalt täna peal liikumas aga vaid Carnavali perioodil.
Mina käisin Carnevalil Tilcaras. Sõitsime sinna laupäeva vara hommikul. Et pidustused oli kestnud juba paar päeva, siis ei olnud rahuliku laupäeva hommikut sealt ilmselgelt loota. Kohale jõudes sõime lõunat ja ühinesime üldise pidustuste meeleoluga. Tilcaras toimub iga aastaselt Carneval ühe mäe jalamil.
Carneval ise on väga värvi ja jahu rohke.
Tullakse kokku, tantsitakse, lauldakse, pidutsetakse, loobitakse üksteist värvi, jahu, seebivahu jms sellisega ning tuntakse rõõmu sõprade ja perega koosolemisest.
Ilmselgelt kuna ma olen nende arust väga eksootilise välimusega, siis ma sain kõike seda topelt. 
Eesti 101
Vahepeal sai mööda saadetud ka Eesti 101. sünnipäev. Sai siis korralikult perele ikka seletatud, miks meil kaks iseseisvuspäeva on ja kuidas seda täpsemalt Eestis tähistatakse. Samal päeval siin pool ookeani sõime me liha, maisi ja muud traditsioonilist ning käisime ka basseinis ujumas. 😀
Soe hakkab vaikselt meie juurest lahkuma ja teie poole jõudma ehk meil hakkas sügis ning sellega koos ka kool.
Soojad kallid teisele poole kera ja mõelda vaid,
et vaid kolm kuud on veel jäänud!
Lisbet Far Far Away 