Paljud on küsinud mu käest, et kuidas siis seal kaugel soojas jõule tähistatakse ja kas üldse? – Tähistatakse neid ikka aga mitte nii suurejooneliselt, kui Eestis. Muidugi seda klassikalist “jõulutunnet” siin ei ole ja no seda on ka natukene palju soovida 30kraadises kuumuses.
Argentiinas kestavad ametlikult pühad (jõulud) kaks päeva ehk 24. ja 25. (26. on täiseti tavaline tööpäev).
24. hommikul hakatakse kokkama koos perega. Valmistasime koos õdedega ka piparkooke– muidugi ma suutsin pooled ära kärsatada aga üldiselt perele täitsa maitsesid piparkoogid.
Valmistasime ka värivilisi glasuure, ning glasuurisime piparkoogid ära- see mökerdamine meeldis perele eriti.
Järgmise “roana” valmisid võileivad. Ühed olid singi-juustu ja teised avokaado kreemiga.
Lisaks võileibadele oli valmistatud söögiks veel maisi, liha, salatit,kartuleid munaga (jne) ja magustoiduks oli puuviljasalat.
Toidu valmistamise kõrvalt käisime läbi ka erinevad turud. Neil on üldiselt tavaks osta toit ja kõik muu vaja minev pigem sama päeva hommikul/päeval. meie käisime jahtisime mingisuguseid magustoidu kausse ja veel paari vaja minevat toidu koostisosa.
Turul liikus väga palju inimesi ja no sellist kirjut vaatepilti jõulukaunistustest pole ma veel enne näinud, nagu siis.
Õhtupoole on neil tavaks magada umbes 1-3h siestat ja peale seda ennast üleslüüa. Õhtusöögi lauda istusime koos pere ja sugulastega alles kl 23, sõime natukene ja täpselt kl 24 löödi klaase kokku ja sooviti üksteisele “Feliz Navidad!” (häid jõule!). Nende jaoks ongi jõulud vaid kell 24, ning natukene peale seda, mitte nagu Eestis kolmpäeva (või isegi terve detsembrikuu).
Kell 24 lasti ka ilutulestikku jms. Peale söömist-joomist (umbes kl 4) minnakse koos sõpradega tantsima ja üleüldse pidutsema, ning jõuludel on väga normaalne magama minna alles kell 8-9 hommikul.
Nagu jõuludele kohane, siis ka siin käib Papá Noel (jõuluvana). Olnevalt perest on aeg aga erinev, mõndadel siis enne sööki ja teistel pärast. Siin toob ta kingitusi aga vaid väikestele lastele. Meie peres käis ta enne sööki ja minu väike vend (5aastane) sai endale kingiks jalgratta.
25. on n.ö. koristus ja taastumis päev. Koristatakse ja süüakse ära järele jäänud toit ning naasetakse vaikselt normaalsuse juurde tagasi.
Üldjoontes pole jõulud neile väga tähtsad, pigem nagu iga teine tavaline püha. Majade kaunistamine ja (kunst) kuuse panek tuppa on ka pigem uuem traditsioon, ning mitte kõik pered ei tee seda.
Mulle tuli ka üllatuseks see, et nad ei kuula üldes jõululaule, ning ega neil väga ei ole ka neid. Kui ma selgitasin oma perele, et Eestis on tavaks neid pea terve detsembri läbi kuulata, siis see oli nende meelest nii imelik aga samas tore. Nad siis otsustasid ka 24. jõululaule kuulata ehk see nägi välja siis nii, et me tegelikult kuulasime terve päev läbi erinevaid jõululaule ja see tõi mulle siia päris koduse tunde. 🙂
Paar näidet jõulukuuskedest mis ma siin kohanud olen.
Jääb üle veel sinna lumisesse Eestisse soovida Feliz Navidad!, ning oodata mis uueaasta pidustused endaga kaasa toovad.
Päikselised kallid sinna poole kera!
Lisbet Far Far Away 